Emilie Sagée
meelemüsteerium
☞ VAATA SALVESTUST VEEBIS
näitlejad Eva Püssa ja Arolin Raudva
autorid ja lavastajad Kersti Heinloo (Eesti Draamateater) ja Raho Aadla
kunstnik ja valguskujundaja Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
helilooja Raido Linkmann
kunstniku assistent Maia Vahtramäe
heli- ja valgustehnik Rene Topolev
lavameister Riho Rosberg
plakati autor Britt Urbla Keller
müügijuht Elton Lauring
administraator Jane Oksa
produtsent Vahur Keller
19. sajandi Prantsusmaal Dijon'is vallaslapsena sündinud Emilie Sageé oli kirglik ja hinnatud kooliõpetaja, kelle poeetiline võitlus iseendaga muutis tema elu täielikult. Kuueteistkümne lühikese aasta jooksul töötas Emilie kokku üheksateistkümnes koolis, jättes seljataha reaalsuses kahtlema hakanud õpilased ja kolleegid. Mitmed rääkisid, et olevat Emiliet korraga eri kohtades näinud. Teised väitsid, et tal on kummitluslik kaksik. Viimased raportid salapärastest nähtustest pärinevad Valmiera kõrgklassi tüdrukute internaatkoolist Lätis.
Sõnadeta lavastus pakub sissevaadet nimitegelase olemisse koos iseendaga varjudes ning helisevalt peegelduvate elukaadrite kaudu paneb vaataja kahtlema meie maailma reaalsuses ning tajus.
Müstilised emotsioonid on kokku mänginud lavastajad Kersti Heinloo ja Raho Aadla, lisades etendusele visuaalauditiivset närvikõdi ning tuues loomeprotsessi füüsilise- ja tajupõhise lähenemise.
Esietendus 15. augustil 2019 Kellerteatris
kestus: 77 min
"Kersti Heinloo ja Raho Aadla kahasse lavastatud "Emilie Sagée" ehmatab ja seda nii visuaalse tervikuna kui ka sõna otseses mõttes - ehmatab. Ehmatab nii oma järskude pööretega kui ka sellega, kuidas see vaatajale mõjub. Mõjub loomulikult ainult sellisel juhul, kui hoida oma meeled avatuna ja vastuvõtlikuna. Seda enam, et sõnu siin pole, kuigi tegelikult on kõik sõnadetagi selge." – Danzumees
""Emilie Sagee" lavastus on ritaal ja nagu rituaalidega on, sa kas lähed kaasa ja oled võlutud ja näed pisikesi imesid või distantseerud, muigad, lased seljatoele lösakile ja nii kaotad võimaluse imet näha või kohtuda oma alateadvusega kas kohapeal või hiljem neid mustreid meenutades. Kohtumine enda teisikuga võib olla jube, aga võib ka turgutada, kui saad aru, et see, et sa pead ennast ja oma identiteeti üheseks ja teadvuslikult kontrollitavaks, võib osutuda illusiooniks." – Peeter Sauter "Kohtumised alateadvuse ehk teise iseendaga", ERR Kultuur
fotod: suurepärane Siim Vahur